Selle aasta Kuningriik tõi setod kokku Obinitsa. Kohta, kui 31 aastat tagasi kõik algas.
Suurte heinapallide juures pidasime laulunõu ja siis lõime oma laulud lahti keset kõige kibedamat kauplemise kohta käsitöötelkide ees.
Muidugi tuli ajaloo jaoks teha ka koori ühispilt.
Aga kui järgmine ülembsootska valitud ja alati meeleolukas sõjaväeparaad vaadatud, ei sõitnud me mitre koju vaid edasi laululaagrisse Jõeveere puhkekülla.
No oli see alles ilus koht!
Saime oma käsutusse imearmsa majakese, mille kõrval soojaks köetud saun juba ootas. Talu perenaine näitas meile oma eramuuseumi, milles oli palju klaasi, portselani, tekstiili, savinõusid ja tööriistu.
Laagri teine päev oli töine – õppisime uusi laule ja kordasime vanu, et olla juba valmis sügisesteks esinemisteks – leivapäevaks ja seto mihklipäevaks vabaõhumuuseumis.
Meiega kaasas olnud bussijuht-pillimees Lauri andis oma toeka panuse nii kooslaulmisse kui ka tantsude harjutamisse.
Ja kui kohvrid jälle kokku pakitud ja kõhud täis, vaatasime enne Põhja poole keeramist üle ka kuulsad Härma müürid.
