Juuni esimese nädalavahetuse veetis Tallinna leelokoor Sõsarõ kodust eemal Veliki Novgorodis, kus peeti järjekorras 17. rahvakultuuri ja käsitööfestivali Sadko. Kokku 7 leelonaist ja pillimees. Lisaks oli osalejaid Poolast, Bulgaariast, Valgevenest, Gruusiast ja mitmelt poolt Venemaalt. Enamus tantsijad, siiski üks laulukoor veel Valgevenest ja igati tore meeste pillipunt Vladimiri oblastist Moskva tagant. 
Festivali avamiseks oli valitud Novgorodi Kremli territooriumil asuv riikliku filharmoonia suur saal koos avara rõduga. Iga kollektiiv sai 10 minutit esinemisaega, mis meil kulus tantsule ja paarile laulule.
Teisel päeval pakiti kõik kollektiivid bussidesse ja festival jätkus Navoloki külas, kus sellist folgipidu peetakse juba 30 aastat! 
Pikk vene külatänav lõppes peoplatsiga heinamaal. Õhtupoolikul kolis festival linna tagasi ja päeva teine ülesastumine toimus läbi linna voolava Volhovi jõe kaldal iidsel turuplatsil.
Kolmas päev oli festivali lõpupäev. Lippude ja vimplitega ehitud rongkäik liikus läbi kremlikompleksi ja üle silla juba tuttavale turuplatsile suure lavatelgi juurde. Peale oma esinemist jäi aega esinemisplatsi ümbruses laiuva käsitöölaadaga tutvumiseks. Müüjaid oli kohale tulnud üllatavalt kaugelt. Ühe laua juures sai osta samovariteed ja kodutehtud pirukaid, mille müügitulu läks taustal oleva suure plagu teksti järgi augustis avatava Rjurikute ausamba avamise toetuseks.
Veliki Novgorod pole meist õnneks kaugel – Pihkvani saab liinibussiga ja vahepealse tee läbisime festivali korraldaja poolt antud mikrobussiga.