10.-17. augustil tegime pika bussireisi Udmurdimaale. Pealinna Iževski läheal olev vabaõhumuuseum Ludorvai tähistas 30. aastapäeva. Sõsarõ lauljatest olid reisil Elvi, Riina ja Ingrit, neile võeti appi Marika Ahven Õie Setodest. Põlvas ühinesime juba eelmisest aastast tuttava Raivo Ristimetsaga. Kaasa tulid veel Raivo abikaasa Ingrid ja puusepp Meelis Kihulane, kes oli valmis traditsioonilist meeste käsitööd kohapeal näitama.Naistel seevastu oli kaasas hulk näputööd – heegeldusi, viltimist, paelapunumist ja muud. Ka olime me põhjalikult valmistunud oma toitude tutvustamiseks. Kaasas olid sõir, kama, sissesoolatud kohupiim, seapekk, moos, verikäkk, must leib ja mis kõik veel. Lisaks valmistusid Elvi ja Riina esinema siseturismialasel konverentsil.
Teel põikasime ööbimiseks sisse Tatarimaa pealinna Kaasanisse, kus aasta tagasi folkfestivalil olime, ja Buranovosse, kus elavad Eurovisioonil kuulsust kogunud Buranovo vanaemad. Nende juures 
ööbisime ja saime ehtsas udmurdi saunas käia. Hommikul aga küpsetasid memmed meile rahvalaulude saatel kohalikke kuulsaid pirukaid. Päev enne sõidu peapõhjust ehk aastapäeva osalesime vabaõhumuuseumis pulmapeol, milles tehti läbi kõik kohalikud pulmatraditsioonid. Mis, muide, väga ei erinenudki meie omadest!
Vabaõhumuuseumi aastapäevapidustused algasid turismiarendajate konverentsiga. Sellel ajal katsime laua kõigega, mis Eestimaalt kaasa toodud, ja panime valmis oma käsitööd. Meelis sai samal ajal ülesande teha muuseumile uus puust hakkimisküna. Puutööst tekkinud suuri laaste kasutasime toidualustena.
Meie seto toite tutvustav laud osutus üllatavalt populaarseks – huvilisi oli kogu päeva jooksul ümber laua nii palju, et meil endil polnudki mahti teiste rahvaste esindusi vaatama minna ega päeva melust osa saada. Lisaks oli palju pildistajaid ja intervjuu tahtjaid. Kõigega saime hakkama!
Ja kui muuseumi tarede hoovid lõpuks külastajatest tühjaks jäid, algas pidu meile enestele! Kaugemalt olid tulnud veel Novgorodi folkansambel ja torupillimängijad Peterburist. Oh seda laulu ja tantsu! Lisaks veel väääääga hea muuseumisaun! No nii head sauna ei mäleta kohe tükil ajal saanud olevat!
Tagasisõidul kodu poole tegime kõrvalepõike Kalatskoje linna, kus oma lapsepõlve veetis Pjotor Tšaikovski. Külastasime ka Setomaa saadikut Udmurdimaal. Ja siis jälle Kaasan ja Moskva ringtee ja kolmanda sõidupäeva õhtuks olimegi Põlvas tagasi. Venemaa avarusi arvestades oli Tallinn juba sõrmenipsu kaugusel….
Setomaa ajalehes ilmus ülevaateartikkel Elvilt:
http://www.setomaa.ee/940