2008 aasta om õks väega virk olnu.
Vaivalt lõppi talsipüha, kui tul „Sõsaride“ sünnüpäiv ja joba lihavõttõ usse iih.
Viil sait lihalipsokõist süvva ja joba pidigi Suut Paastu pidama ja pattõ andist pallõma.
Setokõso om õks jumalat kallist pidanü, a kombist inamp nii väega kinni peetä´i kui vanastõ.
Vanastõ tohis naane katmada pääga üle tarõgi minna. Nüüd om naasil kossõ asõmõl loki pääh ja rätti kantas õks inne külma ilma perast.
Kui Suur paast peetü, tulõ suur rõõmuaig: Jeesus Kristus om üles tõusnu ja inõmisõ surmast är päästnü. Rõõmu perast või süvv- juvva piimä, sõira, pashat ja õks munnõ.
Innõ piass õks kerkoh är käuma, suurõmbit pühhi olõkii, kui lihavõttõ.
„Sõsarõ“ kuts ka külalitsi küla pääle . Leelot ummile ja muilõ kutsutuilõ.
Peräh õks süüdi ja juudi ja karati. Aeti juttu ja kutsti õks üts-tõõsõlõ külla.