Seda Kuingriiki Luhamaal annab veel kaua meenutada!
Kõik algas nagu tavaliselt, Setomaa hümni ja lipu heiskamisega. Ilm oli palav ja rahvas otsis puude alt varju. Aga siis tulid pilved taevasse ja järgnes vihm. Kuningriigi rahvas peitus kõikvõimalike katuste ja müügitelkide alla. Aga see ei tähendanud, et meie esinemine külalaval ära võiks jääda! Tõmbasime keebid selga ja lalsime täpselt meile antud ajal katuseräästa ja müügitelkide rivi all varju otsivatele inimestele.
Edasised tegevused pandi küll mõneks ajaks vihma tõttu pausile, aga mõne aja pärast jätkusid jälle. Vaatasime pori trotsivaid esinejaid mitmel laval. Aga siis sai terve mõistus võitu ja seekord me ülembsootska valimist ootama ei jäänudki vaid väänasime oma sukmanite sabad kuivaks ja kogunesime bussi, et pikk ja märg päev kodu vastu vahetada.