Elvi – koorijuht
Olõ sündünü Setomaal Petsere lähkoh Tsäältsüvä küläh. Lõpõdi Petsereh põhikooli, pääle tuud lätsi opma Tarto Kunstikuuli, koh opõ nahakunsti. Kõrgharidusõ sai Tarto Ülikoolist, olõ aoluu erialal tiidüsmagistri. Tallinahe tulli elämä 2000. a. Üle katõkümne viia aasta olõ tennü muuseumitüüd, inne tuud olõ amõtih olnu kunstniku, oppaja ja raamadukogotüütäjänä. Parhilla olõ Eesti Vabaõhumuuseumi päävarahoitja. Olõ üleh kasunu seto leelo seeh, leelopargih naksi laulma 2001. a talvõl.
Riina
Ma olõ sündunü Tall’nah . Olõ lõpõtanu’ 1967. a Tallinna 46. Keskkooli, pääle tuud 1972. a Tall’nna Kergetööstustehnikumi hotellimajandusõ tehnik-organisaatorina. Pääle tuud oppsõ viil Tarto ülikoolih õigustiidüst, lõpõdi 1978. a. Tüül olõ uma eriala pääl olnu’ õks jo’ Eesti Vabariigi vahtsõst algusõst pääle. Ma tüüdä Eesti Punase Risti pääsekretärina kooni täämbätse pääväni. Leelopargih olõ laulnu jo’ 1997. a pääle, sis pei aast’akõsõ vahet, tagasi laulma tulli jal’ 2002. aast’al.
Kati
Olõ sündünü Setomaal Petsere lähkoh Unkavitsa küläh, a kuuli tulli ar’ Eesti poolõ pääle. Lõpõdi Kanepi Keskkooli ja lätsi opma Tartohe ülikuuli õigustiidüst. Nii olõgi tüütänü kõik sjoo aig opit eriala pääl juristina. A Setomaa ja külelo om õks kõik aig olnu süameh: mõlapäävä sai õks õga aast’a Pokolduvah tädil küläh oltus, kooni piiri ar’ kinni panti; Petsereh ja Vana-Irboskah sugulaistõ kääpidõ pääl k’äu õks kas vai kõrra aast’ah. Koori löüse üles 2007. a keväjä ni tuust aost pääle olõ laulnu’, olõ ka seto keele jal’ ar’ ,,opnu“.
Pille
Olõ sündünü Põlvamaal Mustajõe vallah. Esä om peri Pankjavitsa lähkost Ugaruva küläst, imä Meremäelt. Lõpõdi magistrina Tarto Ülikooli, parhilla tüüdä Politsei – ja Piirivalvõamõtih. Seto laula laul’ mullõ vanaimä. Timä kiräkiilt õs mõista, timäga tull’ õnnõ seto kiilt kõnõlda’. Leeloparki tulõk oll’ mu süämesuuv, laulma tulli 2008.
Olli
Olõ sündinü Viljandimaal, a üles kasunu Setomaal Lutõpää külah. Lõpõdi Jatsmanni põhikooli ja 40 aastat olõ tüütänü lastõaiah. Leelokuuri tulli 2009. a keväjä. Seto leelo ja tandsu’ omma mul hingeh ja jala’ nakasõ pillimängu pääle eishindäst kargama.
Maie
Olõ sündinü Kohtla-Järvel. Imä ja esä sünnükodo om Setomaal Jatsmani küläh. Sääl elli’ ka mu vanaimä ja vanaesä, näide puul sai viidetüs kõik suvõ’ ja koolivaheao’. Säält saiõ’ selgest seto kiil, leelotaminõ ja seto külakombõ’. Leibä olõ tiinnü umblõjana. Sõsarõ-pargih leeloda 1997. aaast’agast pääle.
Ene
Sündisin külmal talvekuul. Minu ema poolne suguvõsa on pärit Võrumaalt ja isa poolne Tartumaalt. Lõuna-Eestis möödus minu lapsepõlv ja suur osa elust. Viljandis sündisid minu kaks poega Kristjan ja Krister. Üles kasvasin maal, mistõttu olen kodus kõigis talutöödes ning tegemistes.
Kokkupuuted seto ja kihnu elava pärimusliku kultuuriga tekitasid suurvajaduse saada ka ise sellest enam osa, olla pärimuse teadlik kasutaja ning innustada ka teisi märkama ja ära tundma oma rikkalikku pärimust. Setode pidustusel olen käinud juba viimased 25 aastat, võttes kaasa kas oma üliõpilasi või kolleege, rääkimata oma isiklikust perest.
Tööalaselt tegelen eelkõige Eesti Folkloorinõukogus. Sügavalt olen seotud Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikutega ning olen uhke ja õnnelik, kuidas selle eriala lõpetajad on muutnud eestlaste suhtumist oma muusikalisse pärandisse. Seto leelokooris leelotan eelkõige sellepärast, et seto naised laulavad eelkõige iseendale, nende laulu kogemus ja pagas on ainulaadne, isiklik ja rikkalik. Laulmisel on loomulik seos aastaringiga ning iseendaga.
Tänaseks olen neljakordne vanaema ja soovin, et laulmine oleks ka minu lastelaste elu loomulik osa nii, nagu see on setodel.
Margit
Helga
Olõ sündunü ja kasvanü Tall´na Liina. Olõ lõpõtanu´ Tallina 43. Keskkooli. Pääle tuud käve viil Viljandi Kultuurikoolih, Tallinna Pedagoogika ja Tarto Ülikoolih. Olõ tennü kultuuratüüd. Sõsaride mano tull`i 2013. aastagal jõulu aigu. Tahtse leelotada ja leelost väge ammutada.
Ma olõ sündünu Mikitamäe vallah Usinitsa küläh, näiona oll mu väärnimi Tereste. 1965. a tulli opma Tallinahe, koh ma lõpõdi Kergetööstusõ tehnikumi trikoorõividõ viimistlusõ amõdi alal. Täiendänü olõ hinnäst Kvalifikatsiooni Nõstmisõ Instituudih. Pikkä aigu olõ tüütänu kaubandusõ- ja toiduainidõtööstusõ reklaami pääl. Pall’o om olnu sääl õgasugumaist kõrraldamist. Üts suurõmp tego oll 1990. aastal, ku ma olli kuuaolitsõ ringreisi pääkõrraldaja. Laivasõit oll Peterbuurast Rootsi ja Norrani vällä, kambah oll kergetööstusõ ministeeriumi tüütäjit ja Estonia tiatri muusikainemiisi. Kats aastakka olõ elänü ka Inglüsmaal – mu viimäne miis oll briti sõaväelanõ. Mitu aastakka (1992-1996) olõ olnu köidet Suurbritannia saatkunnaga, teimi ütist häätegevust Pühävaimo kerko man. Paar aastakka tagasi Kaarli kerkoh jõululaulõ kullõldõh tull mul halgahus uma seto juuri mano tagasi jouda ja 2014. a algusõh lätsigi laulma leeloparki.
Carolyn
Ingrit
Olen lapsepõlves elanud Raplamaal ja kasvanud riigiikeelses keskkonnas. Aga emapoolne suguvõsa on pärit Matsuri lähedalt ja seal vanaema juures veetsin koos naabertalu lastega kõik oma pikad lapsepõlvesuved. Talu taga oli Piiroja oja ja liivane mustikaid täis männimets. Neid viisime suurte laastukorvidega Petseri turule.
Peale koolide lõpetamist töötasin mõnda aega koolis ja üsna pikalt erinevates kirjastustes. Nüüd aga on minu tööks dokumendihaldus.
Ühel suvisel bussireisil 2014 sain kokku mehega, kes end päritolult setoks tunnistas ja mulle lapsepõlvest tuttavaid laule laulis. Siis käiski sees üks väike klõps – tahan ka. Tahan jälle üles leida need sõnad ja viisid, mis kunagi nii tuttavad olid. Sügisel 2014 hakkasin otsima koori, millega liituda ja nii ma Sõsarõ leidsingi.
Kerti
Ole perit Võromaalt, Pikakannuh koolitiid alustanu´ ja ja esä suguvõsa puult võrokana üles kasunu. Koolih võrokeelseteh näitetükkeh mängnu, naid esi kirotanu´ ja iks hinnäst võrokeses pidänu. Mida aig edesi ja igä pääle tükse, sedä rohkõmp naksi seto juurtõ vasta huvvi tundma. Seto olõ ma imä puult, kiä varragu jäi ilmä uma imatä, ni läts ta sünnükotost Lindsi küläst elämä tädi mano, Piusa jõõ viirde. Setodest tiidse vaid nipallopallo, õt õgä aastaga lätsi mi võrokeisist esäpuulsõ sugulatsõ imäga kuuh Obinitsa paasapääväle ni mõnkõrd ol lastõl ka vidämist, ni võeti meid üteh. Kirmaski ja ilosa ehte olli na´, mis jäi latsina miilde. Iks väegä noorõna kripeldäs midägi kohkil, õt pias rohkõmp immä takah utsitama, et ta kõnõlõsi meile uma elost Setomaal. Nii lätsi aasta, tulli är 2004 aasta pääliina. Vahtsõhõ naksi huvvi tundma seto juurte vasta 2014 aastal, ku perre sündu viies lats ja tahtsõ vanõmatõ läihele, Seto- vai Võromaale umma maakodo saia. Nii veigi üts asi tõõsõni- vana veskikotus Kütioroh, vahtsõ rahvarõiva hindäle ja tütrile, ehtid otsih löutse inemise, kellele kõneli, õt väega tahassi Talinah setodõga läbi kävvu , 21. aasta oktoobris sai minost Sõsarõ leelonaane. Nii ma elägi umma elo katõ kultuuri ja katõ rahvusõ vaihel – üts puul süamest lüü Setomaalõ ja tõõne Võromaale. Armsa omma´mõlõmba!
Kaire
Olen üles kasvanud Setomaal Meremäe külas. Põhihariduse omandasin Meremäe koolis, kus on alati aukohal olnud seto keel ja traditsioonid. Põhikoolis käisin seto keele ringis ning tänu Viivika Kooserile saime õppida seto laule, tantse ja ka esinemas käia.
Tallinnasse kolisin 2021. aasta augustis. Kuna minu peretuttav ja sõbranna Pille rääkis tihti oma leelokoorist, siis salamisi tahtsin ka ise sellest osa saada ning juba ühel septembri õhtul saigi antud lubadus, et järgmises kooriproovis olen ma kohal. Sellest ajast saadik on tunne nagu igal teisipäeval läheks korraks oma koju tagasi, kus on oma inimesed, oma keel ja oma laulud.
Üks ansambli asutajaliikmetest, Darja Terak tütretütar Sveaga
Koori asutajaliige Virgo Veera 2003. a.
Koorist lahkunud liikmed
Urve. Lahkus koorist 2013
Olen sündinud Tallinnas. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1981. a, töötan audiitorina. Leelokooriga liitusin 2010. a aprillis.
Veera. Lahkus koorist 2013 elama Võromaale
Sündunü olõ Setomaal Suurõ Puravitasa küläh, kuuli käve Petserehe. Leibä olõ tiinnü umblõjana Baltikah ja Ukuh. Sõsarõ leelopargih olõ laulnu’ 1995. aast’akast pääle.
Valentina – koori killõ. Lahkus koorist 2013
Sündunü olõ Petserih, koh lõpõdi gümnaasiumi. Laulusoonõ olõ perinü imält, kiä laul’ Petsere Varvara kerigo koorih, mänge kitarrõt ja klavõrit. Tüütänü olõ Tall’na võõrastõmajoh administraatorina. Ma leeloda ja ütle killõt, a Sõsarõ-pargiga üteh olõ õgasugumaisti tükke tennü jo’ 1985. aast’agast pääle.
Aili. Lahkus koorist 2015
Olõ sündünü Setomaal Meremäe vallah Kiksova küläh 1978 . aastal.
Lõpõdi Obinitsa põhikooli, pääle tuud lätsi opma Tarto Toidutööstus – ja Teeninduskuuli, koh opõ sekretär-raamadupidäja amõtit. Edesi lätsi Eesti Põllumajandusülikooli, koh saiõ kõrgharidusõ raamadupidämise ja rahanduse alal. Pääle ülikuuli olõ leibä tiinnu raamatupidäjänä inkassofirmah Collect OÜ, logistikafirmah DPD Eesti AS ja logistikafirmah Jet Express OÜ. Täämbä ole ettevõtja ja paku eis raamadupidämisteenust ja finantsnõustamist. Tallinahe tulli elämä ja tüüle 2004 . a. Sõsarõ leelopargih laula 2013 ..aastakast pääle. Leelolaumist alosti 1989 . aastagal Obinitsa latsi laulupargih“ Pääslasõ“, koh leelodi kooni 1993 . aastagani. 2001 . aastagast naksi Tsibihärbläisi (Pääsläisist kasunu vahtsõmb latsilaulupark) hannahkäüjäst.
Helene. Lahkus koorist 2015
Sündunü olõ Vereka vallah Popovitsa külah Lallu perreh 4. latsõna. Verska Keskkooli lõpõdi 1968 aast’agal, sis lätsi Tall’nahe ETKVL Kooperatiivikuuli müüjast op’ma. Lõpõdi kooli 1970. aast’agal ja nii olõgi pääle kooli müüjana leibä tiin’nü. Leelotama naksi jo keskkooli-aigu tütrikõ ansambliga, ka „Leegajusega“ sai peräst üteh laul’tus ja eiski ETVs esinetüs. Perre kõrval tull’ laulmistõ vaihõ sisse. ,,Sõsaridõga’“ sai tutvast 2006. aast’agal, ku’ johtu kuulma näide esinemist. Sis tull’ jälki tunnõ’, õt seto leelo om hingeh ja tuuga tulõ õks tegel’dä. Sõsaride man tull’ jäl’ naada pilligi mäng’mä, mia oll’ aast’akit nulgah saisnu’.
Mari. Lahkus koorist 2015
Olõ sündünü Meremäe vallah Tiirhanna küläh. Lõpõdi Tobrova algkooli ja Tallinna Tööstuskooli päälsetegija erialal. Tüüh olli kängävabr’kuh Kommunaar umblõjana kokko 30 aast’at. Leelopargih laula jo’ 1986. a algusõst pääle.
Erika. Lahkus meie hulgast augustis 2016
Sündisin Venemaal Arhangelskis. Olin aastane, kui vanemad otsustasid Eestisse tagasi tulla. Lõpetasin Kiviõli keskkooli ja seejärel Tallinnas rätsepa kooli. Töötan siiani õmblustööstuses. Seto kultuuri ja külakombestikku tutvustas mulle mu kauaaegne sõbranna, kes kõik suved ja vaheajad veetis Setomaal vanaema juures. Lõpuks tundus see mulle nii omasena, et võtsin julguse kokku ja otsustasin ka ise leelokoori laulma tulla.
Linda-sõnoline. Lahkus koorist 2020
Ole sündinü Tall’na liinah, kohe vanõmba’ tulli’ Setomaalt. Kui sõda nakas pääle, sis vanõmba’ lätsi’ ar sinnä’ tagasi. Kuuli käve Verskahe, lõpõdi sääl 7 klassi. Muialõ opma saa-s minnä’, õlõ-s rahha. Aig oll’ veiga vaenõ, a laul’ti ja leelõtõdi õks õga õdagu, ku’ noorõ’ kohki kokko saiõ’. 1956. a lätsi mehele ja tulli Tall’nahe tagasi. Tüüd olõ tennü’ õgasugumaist, tüütänü’ olõ lastõaiah, kündlevabr’kuh ja muial. Kasvadi üles 3 last, näide kasvatamisõ kõrvalt olõ õks kõik aig ka käsitüüd tennü’, mullõ kudaminõ veiga miildüs. Leelopargih laula jo ka hüä kavvakõnõ aigu – 1994. aast’agast pääle.
Sulev -kauaaegne ansambli juht. Lahkus meie hulgast 2021
Olen lõpetanud 1969. aastal Tartu Ülikooli kunstiajaloolasena. Seejärel töötasin põhiliselt Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses ja selle likvideerimise järel alates 1991. aastast Tallinna Linnamuuseumis kuni tänapäevani. 1976. aastal ühinesin rahvamuusikaansambliga „Leegajus“, kes tegutses Tallinna Õpetajate Maja juures ja kus tegutses 1973 aastast ka seto koor, kellele Virgo Veera juhtimisel pandi nimi „Sõsarõ“. Enne seda olin pidevalt laulnud alates 1957. kirikukoorides, segakooris „Noorus“ , J.Tombi nim. Kultuurihoone meeskooris ja Tartu Üliõpilasmeeskooris. 1985.a pöördus Õpetajate Maja juhtkond pöördus minu poole palvega, et ma „Sõsarõga“ tegelema hakkaksin. Seda toetasid ka koori liikmed ise ja nii tegin ma esimese proovi kooriga 15. märtsil 1985. Uut koorijuhti hakkasin otsima 2005. aasta paiku, kuna tunnetasin, et olin kõik teinud, mida oskasin. Uue juhi leidmine ei läinud aga sugugi libedalt ja selle otsimise käigus jäi minu viimaseks aktiivseks ettevõtmiseks koori viimine festivali „Baltika“ ülevaatusele 2010. aasta jaanuaris.